Akumulatsiooniprotsessid järvedes
Järvenõo täitumist võib vaadelda kui energia ja ainete akumulatsiooni järve, mis toimub peamiselt kolmest allikast: meteoroloogilisest, bioloogilisest ja geoloogilisest (Joonis 10). Meteoroloogilise alla kuuluvad ainete sissekanne tuule ja sademetega ning energia pärineb peamiselt päikesekiirgusest. Bioloogiline voog avaldub loomade liikumises ühest ökosüsteemist teise.
Geoloogilised aine- ja energiavood avalduvad lahustunud ja osakeselise aine sissekandest ümbritsevatelt aladelt, kus energia on peamiselt orgaanilise aine kujul. Põhja-Euroopa järvede puhul oli see voog kõige olulisem järvede tekkemomendil, kui ainekaod valgalalt järve olid suured.
|
Eesti järvede väikese pindala tõttu on sademete mõju tühine, kuid see võib olla oluline kaudselt, mõjudes valgala kaudu. Ka bioloogiline mõju pole arvestamisväärne. See Kliimakskoosluste väljakujunemisel selle voo osatähtsus vähenes, andes teed meteoroloogilistele ja bioloogilistele voogudele, mis on stabiilse ja ilma inimmõjuta järveökosüsteemi ühed peamised kujundajad. Seega on meie järvedes peamisteks geoloogilised vood, mis avalduvad orgaanilise ja mineraalainete lisandumisel järve.